Aminohape

Aminohape

Aminohape on väike orgaaniline molekul, mis teenib valkude ehituskivina. Iga valk organismis koosneb pikkadest aminohapete ahelatest, mis on painutatud ja kokku keeratud spetsiifilisteks kujumiks. Aminohapped ei ole ainult struktuurielemendid: neist moodustuvad ka ensüümid, hormoonid ja neurotransmitterid ning neid kasutatakse vajadusel ka energia saamiseks. On olemas nii organismi ise sünteesitavad aminohapped kui ka neid, mida tuleb saada toidust — neid nimetatakse asendamatuteks. Toitumises on oluline, et organism saaks piisava ja tasakaalustatud koguse eri aminohappeid, sest puudus ühest võib piirata valkude sünteesi. Aminohapete tasakaal mõjutab kasvamist, kudede taastumist, immuunsust ja üldist ainevahetust. Täiendavad aminohapped või seguained kasutatakse mõnikord toidulisanditena või loomatoidus, et parandada seeduvust ja toitainete kättesaadavust. Mõistmine, mis on aminohapped ja miks neid vaja on, aitab teha teadlikumaid valikuid nii inimeste kui ka loomade toitumises.